Kalevi memuaarid

1987. aasta maikuus sai läbi minu kuulsusetu kroonuskäik. Mingi hetk laaditi meid lennukile ja öeldi, et saame koju. Ainult et mingi omamoodi arusaam oli selle koju saatmisega, enamus selle suundusid kuhugi Euroopa-osasse, aga lennuk lendas Ašhabadi, vahepeatusega Novosibirskis. Alguses otsustasin ka Ašhabadi minna, aga Novosibirskis mõtlesin ümber ja väljusin lennujaamast. Igatahes, mälupildid on talletanud bussisõidu lennujaamast raudteejaama ja järgmine mälupilt on Novosibirski raudteejaamast. See, kuidas alles sõjaväkke võetud üles rivistati ja mina uljalt, furaška kuklas, neist mööda vuhisesin... oi neid kadedaid pilke. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, et suundusin puhvetisse. See oli suhteliselt niru, aga seal müüdi PIIMA. Ma polnud aasta otsa ühtegi tilka piima saanud, ainuke piimaoode oli tükike võid pühapäeviti. Ma arvan, et puhvetipidaja oli tiba hämmingus, kui ma selle pooleliitrise pudeli suule tõstsin ja ühe sõõmuga tühjaks tegin. See oli parim jook, ...

Igatahes teatati, et Põhja-Korea kaitseminister sõidab meie väeosast mööda, seega peame veidi korrastustöid tegema. Esimene ülesanne: katta tee ääres olev masuudine soo liivaga. Täitjateks oli terve väeosa, umbes 1000 sõdurit. Kõik see mees suundus soo juurde, labidad käed ja hakkasime siis sood liivaga katma. Peale tunniajast müttamist oli kaetud... eee... umbes 0 protsenti soo pinnast. Seepeale ajas mingi prappor kuskilt buldooseri välja ja järgmise tunni ajaga kattis selle soo liivaga. Teine ülesanne: keset sood teisel pool teed oli känd. Korralik selline. Meie üksusele anti käsk see välja kaevata. Peale paaritunnist müttamist ei õnnestus kännu alla auk saada, aga see oli ka kõik. Teine prappor tuli, kratsis kukalt, käis ära ja tõi kasti lõhkeainega. Pandi see siis paika, me läksime ohutusse kaugusesse ja põmaki. Läksime siis kaema, känd oli alles, auk oli lihtsalt suurem kännu all. Pandi siis teine laeng, põmm, ja kännust lahkus umbes kümme protsenti. Löödi käega ja känd kaeti värs...