Parim jook

1987. aasta maikuus sai läbi minu kuulsusetu kroonuskäik. Mingi hetk laaditi meid lennukile ja öeldi, et saame koju. Ainult et mingi omamoodi arusaam oli selle koju saatmisega, enamus selle suundusid kuhugi Euroopa-osasse, aga lennuk lendas Ašhabadi, vahepeatusega Novosibirskis. Alguses otsustasin ka Ašhabadi minna, aga Novosibirskis mõtlesin ümber ja väljusin lennujaamast.

Igatahes, mälupildid on talletanud bussisõidu lennujaamast raudteejaama ja järgmine mälupilt on Novosibirski raudteejaamast. See, kuidas alles sõjaväkke võetud üles rivistati ja mina uljalt, furaška kuklas, neist mööda vuhisesin... oi neid kadedaid pilke.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, et suundusin puhvetisse. See oli suhteliselt niru, aga seal müüdi PIIMA. Ma polnud aasta otsa ühtegi tilka piima saanud, ainuke piimaoode oli tükike võid pühapäeviti. Ma arvan, et puhvetipidaja oli tiba hämmingus, kui ma selle pooleliitrise pudeli suule tõstsin ja ühe sõõmuga tühjaks tegin. See oli parim jook, mida ma aasta jooksul olin saanud.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sea kättemaks

Võitmatu känd

Päästev karjatus